Eestikeelne Piibel 1997
Rooma 7 Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Mitte sugugi! Kuid pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”Aga patt, kasutades võimalust, tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.
Mina elasin kunagi Seaduseta, ent kui käsk tuli, siis virgus patt ellu,
mina aga surin. Ja selgus, et seesama käsk, mis pidi olema mulle eluks, oli surmaks,
sest patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu ning surmas mu käsu varal.
Nõnda on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige ja hea.
Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kindlasti mitte! Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna, on toonud selle hea kaudu mulle surma, et patt ise saaks käsu kaudu üliväga patuseks.
Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.